13958016_1140975482607426_8937256305865774601_o.jpg

Hello!

Welcome to my stories about love and life. Marilyn.

Esimesed võõrutamise mõtted

Esimesed võõrutamise mõtted

Rasedana ma mõtlesin, et ma annan Rumile rinda kindlasti kuni teise eluaastani ja siis tasa ja targu vaatan, kuidas edasi. Tegelikult läks esimene aasta linnutiivul ja ausalt öeldes ei tekkinud mul mingeid erilisi traumasid seoses magamatusega ega tissistreikide ega ka nibuhammustamistega, kuna Rumil tulid hambad põhimõtteliselt alles "eile". No okei, kaks hammast alla tulid "üleeile", aga ülemised hambad tulid siiski "eile". Ja hammaste all pean ma silmas nelja hammast korraga.

Seoses hammastega hakkasid ka esimest korda pihta minu mõtisklused teemal rinnast võõrutamine. Ja ega ma ei tahagi päris võõrutada, kuna me praktiseerime ka näputoitumist ehk inglisekeeles otsetõlkena beebi juhitud rinnavõõrutust (baby led weening) ja tundub, et meil läheb sellega kenasti. Rumi sööb põhimõtteliselt kõike, mis me talle taldrikule ette paneme, tingimusel, et ta saab seda ise teha. See tähendab, et toita ei tohi. Kui me püüame teda toita, siis surub huuled kinni ja pöörab pea ära.

Aga nagu ma olen varemgi maininud, siis igasugused lutid ja lutipudelid on Rumi jaoks alati olnud out, nagu ka väljapumbatud rinnapiim. Talle sobib vaid nibu ja piim otse allikast. Rääkimata siis sellest, et ka öösel ilma tissita magamine on välistatud nagu seda tõestas minu impulsiivne Pariisis käik.

Mis aga aprillist saadik on juhtunud, on see, et ta on vahel nii tihti rinna otsas, et mu nibud valutasid sama moodi nagu vahetult peale sünnitust. Pluss lisandus pluusi rebimine ja väga vali tissi nõudmine ükskõik kus ja ükskõik millal. Samuti sain kätte ka oma esimesed kogemused, kui beebi nibu hammustab. See ei olnud meeldiv. Ja mulle üldiselt väga meeldib imetamine.

Ma arvan ise, et see on seotud esiteks hammaste tulekuga, kuna piim on beebidele ka valuvaigistav ja sellega, et ta saab asjadest paremini aru. Ehk siis ta aju tegeleb küsimusega, kas need on tema tissid või emme tissid. Ja siin tulebki mängu see, et ma tegelikult tahaksin, et ta saaks aru, et need on siiski emme tissid, mida emme heameelega talle jagab. Kahjuks see aga nii lihtne ei ole. Nagu te isegi teate, siis jagamise konseptsioonist ei saa isegi täiskasvanud tihti aru, rääkimata toddleritest või beebidest.

Mis ma siis tegin? Ma otsustasin kndlasti oodata ära esimene sünnipäev, aga peale seda hakkasin kaaluma varianti lõpetada ära öine imetamine. Samas muidugi, kui see ikkagi on ainult hammaste tulekuga seotud, siis ma tahaksin ikkagi Rumile toeks olla ja me võime ju koos selle perioodi läbi elada ja pärast on jälle vahva ja nunnu. Aga kuidas teha talle selgeks, et avalikus kohas ei ole kõige mõistlikum emme tisse lambist paljaks tõmmata? Ma olen küll väga tolerantne, aga isegi minul võib mõnes olukorras piinlik hakata. Näiteks emme-beebi joogas peapeal seisus.

Ma mõtlesin, et kõige loomulikum on lasta ise lapsel juhtida, millal rinnast loobuda, aga siis ma avastasin, et ka loomad mingi hetk siiski tõukavad oma beebid eemale ja ei lase neid enam rinna juurde. Igatahes otsustasin oodata ära ka selle, kuni tuleme tagasi Eestisse ja oleme siin ka juba natukene elanud, et ei oleks liiga palju muutusi korraga, ja seejärel võtsimegi öise võõrutamise käsile. Aga sellest juba hilisemates postitustes.

Mis te arvate, kas lapse toitmisega peaks mingit moodi proovima mingit süsteemi tekitada või on parem lasta asjadel lihtsalt areneda omasoodu? Mul on selline tunne, et kui ma lasen omasoodu areneda, siis mina vist olen tõsimeeli see ema, kes hakkab koolis vahetundides käima last imetamas.

Kuidas me jalgratturitele ette jääme

Kuidas me jalgratturitele ette jääme

Proovime tooteid - BAMBO Nature

Proovime tooteid - BAMBO Nature